Kuidas arvutada, kui palju katusematerjali vajan?

Alusta oma hoone aluspinnast (pikkus × laius), korruta see seejärel oma katuse kaldeteguriga (1 ÷ kaldenurga koosinus), et saada katuse tegelik pindala. Lisa 10–20% jäätmeprotsent lõigete, ülekatete ja selliste elementide jaoks nagu harjad ja ojad, ning teisenda see kogupindala seejärel su valitud materjali müügipakendisse (squares, kimbud, plaadid või rullid).

Milline on kõige levinum katuse kalle?

Enamikul elamutest on kõige levinumad kalded vahemikus 4 kaldel 12 kuni 9 kaldel 12 — piisavalt järsud, et tõhusalt vett ja lund ära juhtida, kuid mitte nii järsud, et oluliselt suurendaksid materjalikulu, tööjõukulu ja kukkumiskaitse nõudeid. Kalle 6 kaldel 12 (umbes 26,6°) on sageli kasutatav keskmine vaikeväärtus.

Kui palju maksab uus katus ruutmeetri kohta?

See sõltub palju materjalist: bituumensindel jääb tavaliselt odavamasse otsa, metallkatus ja membraansüsteemid jäävad keskmisesse vahemikku, ning savi- või betoonkivikatus on tavaliselt kallim valik ruutmeetri kohta, nii materjalikulu kui ka selle raskuse nõutava tugevdatud konstruktsiooni tõttu. Arvuta alati konkreetse materjali järgi, mida plaanid kasutada, mitte üldise keskmise järgi.

Kas pean räästast eraldi arvestama?

Jah. See kalkulaator, nagu enamik, lähtub su hoone aluspinna mõõtmetest, mõõdetuna välisseina pinnani — mitte katuse servani. Lisa kavandatud räästas (tavaliselt 300–600 mm külje kohta) pikkusele ja laiusele enne sisestamist, või suurenda jäätmeprotsenti, et seda ligikaudselt arvestada.

Miks on katuse tegelik pindala minu maja aluspinnast suurem?

Sest katus on maapinna suhtes kaldu, katab selle tegelik pind — materjal, mida pead ostma ja paigaldama — suurema ala kui selle tasane "vari" (aluspind). Mida järsem kalle, seda suurem see vahe: 6 kaldel 12 katus on aluspinnast umbes 12% suurem, samas kui 12 kaldel 12 katus on üle 41% suurem.

Milline katusematerjal on Eestis kõige levinum?

Metallkatus (profileeritud plekk) on Eestis väga populaarne oma kerguse ja soodsa hinna tõttu, kuid katusekivi ja bituumensindel on samuti laialdaselt kasutusel, eriti eramute puhul.

Katuse kalkulaator — katusematerjali koguse arvutus

Katuse Kalkulaator: Pindala, Materjal ja Maksumus

Katuse kalkulaator muudab kaks lihtsat mõõtu — hoone pindala ja katuse kalde — arvuks, mis materjali tellimisel tegelikult loeb: katuse tegeliku, kaldpinna suuruse. Enamik alustab maja pikkuse ja laiuse mõõtmisest, kuid katus pole kunagi nii väike kui selle all olev põhiplaan. Kuna kaldkatus on nurga all, on selle tegelik pindala alati suurem kui aluspind — ja mida järsem kalle, seda suurem on see vahe.

See kalkulaator teeb selle sammu automaatselt. Sisesta hoone pikkus ja laius, vali katuse kalle (väljendatuna nii, nagu katusemeistrid seda tegelikult kasutavad — tõusuna iga 12 horisontaalühiku kohta), vali katusematerjal ja määra jäätmeprotsent lõikamiseks ja ülekatteteks. Tulemuseks on katuse tegelik pindala, kogupindala koos jäätmega, ning hinnanguline materjalikulu — kõik, mida vajad enne tarnijale või katusemeistrile hinnapakkumise küsimist.

Erinevalt lihtsast geomeetriakalkulaatorist saad siin valida ka bituumensindli, metallkatuse, savi-/betoonkivikatuse ja membraani vahel, igaühel realistlik hind pinnaühiku kohta, nii et hinnang peegeldab materjali, mida tegelikult kasutada plaanid, mitte ühte üldist keskmist arvu.

Kuidas katuse kalkulaatorit kasutada

Sisesta hoone pikkus ja laius (aluspinna mõõtmed) ja vali pikkusühik.
Sisesta katuse kalle tõusuna 12 ühiku kohta — näiteks "6 kaldel 12" katus tõuseb 6 ühikut iga 12 horisontaalühiku kohta. Nii märgitakse kallet tavaliselt joonistel ja materjalitarnijate juures.
Vali katusematerjal — bituumensindel, metallkatus, savi-/betoonkivikatus või membraan — igaühel erinev realistlik hind valmis katuse ruutmeetri kohta.
Määra jäätmeprotsent (5–20%, vaikimisi 10%) lõigete, jääkmaterjali ning selle lisamaterjali katmiseks, mida harjad, ojad ja räästad alati nõuavad.
Vaata aluspinda, katuse tegelikku pindala vastavalt kaldele, kogupindala koos jäätmega, ja hinnangulist materjalikulu.

Arvutus: aluspinnast katuse tegeliku pindalani

Mis tahes nurga all kaldu olev katus katab suurema pinna kui selle all olev tasane aluspind — tasapinna kallutamine suurendab alati selle pindala võrreldes selle "varjuga" maapinnal. Seos on puhtalt trigonomeetriline: katuse pindala = aluspind ÷ cos(kaldenurk). Kuna nurga koosinus väheneb kalde järsenedes, muudab jagamine sellega katuse pindala alati aluspinnast suuremaks — mitte kunagi väiksemaks.

Kalkulaator teisendab kõigepealt su kalde, väljendatuna "tõus 12 kohta", nurgaks kraadides valemiga nurk = arctan(tõus ÷ vahemaa). Seejärel arvutab see kaldeteguri kui 1 ÷ cos(nurk) — see üks arv näitab täpselt, kui palju suurem on katuse tegelik pindala aluspinnast. Kalle 6 kaldel 12 (umbes 26,6°) annab kaldeteguriks umbes 1,118, mis tähendab, et katusepind on aluspinnast umbes 11,8% suurem. Järsem kalle 12 kaldel 12 (45°) annab teguriks umbes 1,414 — katus on aluspinnast üle 41% suurem.

Arvutusnäide: ristkülikukujulisel majal mõõtmetega 10 m x 8 m on aluspind 80 m². Katuse kaldega 6 kaldel 12 (26,57°, tegur 1,118) on katuse tegelik pindala 80 × 1,118 ≈ 89,4 m². Lisades 10% jäätmeprotsendi lõigete ja ülekatete jaoks, tõuseb materjali kogupindala umbes 98,4 m²-ni. Katusekivi hinnaga umbes 26 €/m² (materjal), oleks hinnanguline maksumus umbes 2 558 €.

See valem eeldab lihtsat viil- või pultkatust. Tegelikud katused harjade, ojade, katuseakendega või mitme katusetasandiga vajavad rohkem pinda, kui see põhiline aluspinna ja kalde arvutus annab — vaata allpool olevaid nõuandeid, kuidas seda korrigeerida.

Tüüpilised kulunormid ja hinnad katusematerjali kaupa

Bituumensindel: kõige levinum elamute katusematerjal Põhja-Ameerikas; müüakse "squares" ühikutena (100 ft² / ≈9,3 m²) või ruutmeetri kaupa; keskmine materjali- ja tööjõukulu, mõõdukas eluiga umbes 20–30 aastat.
Metallkatus (valtsplekk või metallplaadid): kõrgem esialgne materjalikulu kui bituumensindlil, kuid oluliselt pikem eluiga (40+ aastat on valtsplekk-süsteemide puhul tavaline), ning kergem ruutmeetri kohta kui enamik katusekive.
Savi- või betoonkivikatus: valdav elamute katusematerjal suures osas Lõuna-Euroopas; raskem ruutmeetri kohta (katusekonstruktsioon peab olema selle koormuse jaoks dimensioneeritud) ja tavaliselt neist neljast kõrgeima materjalikuluga, kuid ka pikima elueaga, tavaliselt 50+ aastat.
Membraan (EPDM, TPO, modifitseeritud bituumen): kasutatakse peaaegu eranditult lame- või väga väikese kaldega katustel, kus katusekive ei saa usaldusväärselt paigaldada; keskmine hind, hinnatakse pinna, mitte tüki kaupa.
Jäätmeprotsent: tootjad ja erialaliidud soovitavad tavaliselt 10–15% jäätmeprotsenti lihtsa viilkatuse puhul, tõustes 15–20%-ni katustel, millel on mitu harja, oja või katuseakent.

Katusekate Eestis

Eestis on metallkatus (profileeritud plekk) väga levinud tänu heale hinna-kvaliteedi suhtele ja madalale kaalule, samas kui katusekivi ja bituumensindel on samuti tavalised, eriti eramutel. Lume- ja jäätumiskoormus on siin, sarnaselt teiste Balti riikidega, reaalne konstruktsiooniline tegur.

Praktilised nõuanded ja levinud vead

See kalkulaator modelleerib lihtsat viil- või pultkatust. Kui su katusel on harjad, ojad, katuseaknad või rohkem kui kaks katusetasandit, on tegelik pindala suurem kui aluspind-korda-kaldetegur tulemus — suurenda jäätmeprotsenti vahemiku ülemise piiri poole (15–20%) või mõõda iga katusetasand eraldi ja liida tulemused kokku.

Lisa enne arvutamist alati räästa (katuse osa, mis ulatub üle välisseina joone) aluspinna mõõtmetele — katus, mis katab ainult seinte täpset aluspinda, ei jäta ruumi tilkeservale ega vihmaveerennile. Tüüpiline elamu räästas on 300–600 mm külje kohta.

Järsemad katused ei tõsta ainult materjalikulu — tavaliselt tõuseb ka tööjõukulu, kuna töö kalde 6 kaldel 12 kuni 8 kaldel 12 kohal nõuab täiendavaid kukkumiskaitse meetmeid ja aeglustab paigaldust, mis tõstab tööjõukulu ruutmeetri kohta üle väärtuse, mida see kalkulaator eeldab lamedamate katuste puhul.

Levinud viga: mõõta ainult maja aluspinda välisseina pinnalt ja unustada, et katus on pärast kalde rakendamist alati sellest aluspinnast suurem — täpselt seda vahet korrigeerib selle kalkulaatori kaldetegur, seega kontrolli materjali tellimisel alati, et loed katuse tegelikku pindala (mitte aluspinda).

Levinud viga: kasutada ühte keskmist hinda olenemata materjalist — bituumensindlil, metallkatusel, katusekivil ja membraanil on ruutmeetri kohta oluliselt erinevad materjalikulud, ja nende segiajamine võib eelarvet nihutada 50% või rohkem.

Katusematerjali hinnaga umbes 26 €/m² (materjal), oleks hinnanguline maksumus ülaltoodud arvutusnäite jaoks (umbes 98,4 m² kogupindala) umbes 2 558 €.