Faktooringu kalkulaator

Pea iga faktooringukalkulaator internetis kuulub faktooringuettevõttele, pangale või võrdlusportaalile. Kõik teevad sama lühikese arvutuse: arve summa korda tasu protsent. Puudu jäävad täpselt need kaks asja, mis praktikas rahavoo segi löövad.

Esimene on ajastus. Faktooring maksab kaks korda, mitte üks: kõigepealt ettemakse ja seejärel kinnipeetud summa, millest on maha arvatud kulud, kui klient tõesti maksab. Need on kaks eraldi laekumist, sageli kuue kuni kümne nädala vahega. Kui need kirjutada rahavoo plaani ühe reana, arvestate rahaga, mida sel päeval ei ole.

Teine on regressi tähtaeg. Regressiõigusega faktooringu puhul kehtib: kui võlgnik ei maksa kokkulepitud aja jooksul, langeb see arve rahastamisbaasist välja. Midagi ei tule tagasi ega saabu ükski kiri — number rahastaja portaalis lihtsalt langeb. Vahekaart „Limiidi jälgimine“ taastab selle arvutuse teie enda nõuete registrist.

See vahetegemine määrab, kes kannab riski ja kui palju see maksab.

Regressiõigusega faktooringu puhul jääb maksmata jätmise risk teile: kui võlgnik ei maksa regressi tähtaja jooksul, nõue tagastatakse ja ettemakse kaetakse kinnipeetud summast või järgmisest väljamaksest. See on odavam ja valdav väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete seas. Nõue jääb bilanssi ja ettemakse kajastatakse kohustusena rahastaja ees.

Regressiõiguseta faktooringu puhul võtab rahastaja võlgniku maksejõuetuse riski. See maksab rohkem, eeldab kvaliteetseid võlgnikke ja kui üleandmine tegelikult riskid üle kannab, võimaldab nõude bilansist maha kanda, mis parandab näitajaid.

Mõlemal juhul ei tähenda maksejõuetuse kate lihtsa hilinemise ega vaidlustatud arve katet. Klient, kes ei maksa pretensiooni tõttu, jääb igal juhul teie mureks. Otsige lepingust mõisteid „regress“, „riski ülevõtmine“ ja „nõuete ost“.

Eesti turg on väike, seega pakkujaid on vähe ja tingimuste erinevused suured — mitme pakkumise võrdlemine tasub end pea alati ära.

Eesti lepingutes on tavaliselt kaks kuluosa, mistõttu pakkumiste võrdlemine ühe protsendi järgi eksitab.

Faktooringutasu katab teenuse: nõuete haldamise, jälgimise, meeldetuletused ja regressiõiguseta variandi puhul ka riski katte. Seda väljendatakse protsendina üle antud summast, tavaliselt 0,2 % kuni 3 %, ja arvestatakse kõigilt esitatud arvetelt sõltumata sellest, kas ettemakse välja võtate.

Intress arvutatakse ainult tegelikult välja makstud summalt, enamasti euribor pluss marginaal, päevapõhiselt. Siin avaldub klientide maksekäitumine otseselt: iga lisapäev maksab.

Lisanduvad read, mida reklaamitud määras ei näe: menetlustasu, iga võlgniku hindamise tasu, kiirmakse kulu ja lisatasud arvetelt, mis ületavad regressi tähtaja. Valige kalkulaatoris „Faktooringutasu + intress“ ja sisestage püsikulud eraldi — väiksema summaga arvete puhul kaaluvad need rohkem kui intressimäär ise.

1,4 % arvelduskrediidi 9 % aastamäära kõrval näib odav. Numbrid ei ole võrreldavad: 1,4 % ostab umbes nelikümmend viis päeva likviidsust, 9 % ostab terve aasta.

Arvutage aastapõhiseks: kogukulu jagatud tegelikult saadud summaga, korrutatud 365-ga jagatud päevade arvuga. Arve 50 000 € 85 % ettemaksega, 0,7 % tasuga ja 7 % intressiga 45 päeva jooksul kulub umbes 720 € — see on 1,4 % arvest, kuid ligikaudu 12 % aastas. Just see number kuulub teie arvelduskrediidi intressi kõrvale.

Seadusest tulenev hoob on konkreetne. Võlaõigusseaduse kohaselt on ettevõtjatevahelises tehingus maksetähtaeg üldjuhul 30 päeva, pikem kokkulepe on kehtiv üksnes juhul, kui see ei ole võlausaldaja suhtes ebamõistlikult kahjustav, ning 60 päeva ületav tähtaeg nõuab selget põhjendust. Hilinemise korral on teil õigus viivisele, mille määr on Euroopa Keskpanga põhiintressimäär, millele lisandub kaheksa protsendipunkti, ning lisaks võlgade sissenõudmise kulude hüvitisele. Klient, kes hoiab 90 päeva, ei ole seega üksnes likviidsusrisk vaid ka seadusest väljas — kasulik argument just siis, kui arve läheneb regressi tähtajale. Tähtaegade tabel järjestab arved järelejäänud päevade järgi ja näitab, kui palju rahastust igaühe küljes ripub.

Portaali number ei ole nõuete jääk korda ettemakse määr — seepärast tuleb see pea alati oodatust madalam. See on rida mahaarvamisi ja nende järjekord on määrav.

Alustage tasumata loovutatud arvetest. Lahutage need, mida rahastada ei saa: regressi tähtaja ületanud, vaidlustatud ning lepingu järgi ka seotud isikute, välismaiste võlgnike või kinnitatud limiidi ületanud klientide omad. Alles jääb rahastatav baas.

Seejärel rakendub kliendipõhine kontsentratsioonipiir, tavaliselt 20 % kuni 30 %. Ülejääk langeb välja. Oluline on, et piir arvutatakse baasilt, millest on juba maha arvatud mitterahastatavad read. Üks ületähtaegne arve kliendi A juures vähendab baasi ja võib kliendi B üle kontsentratsioonipiiri lükata — üks sündmus, kaks mahaarvamist.

Tulemus korda ettemakse määr, piiratud teie limiidiga, miinus juba kasutatud summa. See on see, mida saate täna välja võtta. Kalkulaator näitab iga mahaarvamist koos põhjusega — just seda, mida väljavõte ei selgita.

Siin ei ole panga- ega faktooringuühendust. Suletud konto puhul ei aitaks väljavõtte lugemine ka: kliendid maksavad kontole, mida käsutab rahastaja, ja teie väljavõttel on näha üksnes koondkanded. Sisestage tingimused korra, importige tasumata arved CSV-na Merit Aktivast, SmartAccountsist või Xerost ja märkige laekunud arved jooksvalt — tööriist arvutab siis iga kliendi tegeliku keskmise makseaja ja kasutab seda prognoosis.